into the wild!

Värske õhk, ilmatult suured mäed, massivsed puud, puhas allika vesi, karud koduõuel, ...need on ainult mõned asjad kirjeldamaks minu praegust elu siin Kanadas.

Eelmisel nädalal oli mul pool nädalat vaba ja leidsin meie kohalikust foorumist endale kaks ronimis sõpra. Läksime siis Revelstoke külje all asuvale rahnule (kui nii võib neid nimetada, ega siin ei tohi ma küll eksida ise geoloogi poeg). Eriliselt lahe oli see loodus ja väike matkake rahnudele aitas natuke rohkem seda ka nautida. See oli mu elu teine ronimine vabas õhus ja ütlen ausalt oma julgus sai proovile pandud päris korralikult. Ronitud sai raskemaid radu ja ka pikemaid radu. Väga lahe päev oli ja peale seda päeva on tahtmine ronida jälle jube suur.

Selle nädala alguses kolisin siis ära metsa ja olen iga päev tööd teinud. See on super hea sest raha on alati vaja. Eile oli ka esimene palga päev ja tsekk oli suurim mis ma Kanadas teeninud olen ning seda ainult alla 2 nädala töö eest. Selline rahulolu tunne on, et nüüd saab natuke kergemalt hingata. Muidugi ega see et ma nüüd korralikult palka saan ei tähenda, et ma päevad läbi kuskil ronida saaks, üldsegi mitte pigem vastupidi ilmselt ei saa tükk aega ronima. Raha olen aga valmis teenima ja selle nimel korralikult tööd tegema. Suured plaanid on ees mis nõuavad korralikku summat. Tööd võtan kui mõnusat päeva pikkust trenni ja eks õhtuks annab tunda ka, et midagi on päeval tehtud. Meeldib siin tööd teha kuna õpin palju ja ülemused on vanem paar koreast kes meenutavad mulle mu vanaema ja vanaisa. Vanaema selline kes ikka muretseb ennast lõhki kõikide pärast ja vanaisa selline sõjaväelase hoiak.

Looduses töötades käivad käsikäes ümbritsevad mõnud ja ohud. Ühe lõuna ajal nägin ma oma esimest hummingbird-i (koolibrii) ja see oli päris äge elamus. Eile hommikupoole auku kaevates jalutas mu selja taga küllalt lähedal karu-ott. Jalutas vaikides üle kämpingu ala kuskil 50m minust eemal. Must karu oli ja ei olnud veel täisealine. Just need karud on siin küllalt levinud ja samas ka küllalt ohtlikud. Muidugi mina alutaguse metsades kasvanud poisslaps ei näe neis suurt ohtu, kuna kui sa ise neid ei torgi ei tule nemad sind ka torkkima.

Aga hea eks siis kunagi jälle kui midagi uut ja huvitavat juhtub.