Monday, 28 January 2013

Ülimegasupercool!


Miks on alati nii, et oma igapäevaseid toimetusi tehes ja kuskil arvutist eemal olles tulevad kõige paremad ideed mida siia kirjutada, aga kui arvuti lahti teen siis on pea tühi ja tunne nagu midagi poleks toimunud vahepeal. Muidugi on hullult palju asju toimunud ja juhtunud.

Kõik mäletavad seda aega kui ma tartu vahel hõbedase ameeriklasega ringi kruiisisin ja kui punane see sisemus veel oli... oii olid ajad. Väike deja vu hetk oli kui ühed sõbrad ükshetk samasuguse väniga ukse ette sõitsid ja teatasid, et see on nende uus suksu. Värv oli sama mis meie omal, ülla ülla sisemus ka punane aga mis kõige naljakam oli see, et välimine värv koorus katuselt maha sama moodi nagu meie omal ja esiklaasil oli täpselt samasugune mõra risti ühest servast teise. Mark aga oli vähe teine, kui meie oma oli dodge caravan siis see on plymouth. Päris huvitav kokkusattumus.

Päris tihe graafik on viimasel ajal olnud. Lumelt vaba päev oli viimati üleelmine neljapäev. Olen jõhkralt lauda sõitnud ja ennast väga hullult proovile pannud ja uusi eesmärke seadnud. Olen ka tööd teinud natuke rohkem kui muidu. Selles suhtes, et olen ennast pidanud kohale vedama aga ega see ei tähenda veel, et tööd on. Ükspäev oli mul 4 õpilast ja kolmetunnine privaat koolitus. Kõik olid täiskasvanud. Toredad inimesed kuigi tundusid rohkem laua taga  töötajad olevat, aga nalja mõistsid ja aru said mis ma teha käskisin. Super huvitav oli see kuidas kõik arvasid end samal tasemel olevat ja et oskavad pöörata ja kõike nalja teha lumelauaga. Jah päriselus nii hästi ei lähe ja absoluutselt kõik olid erineval tasemel ja erinevate probleemidega. Lihtne on tegeleda täiesti algajatega sest siis saab kõik sammhaaval läbi käidud ja hiljemad vead on harvem tulema. Need kodanikud olid aga kõik juba mingisuguse kogemusega. Ok esimesed triibud lasin neil teha nii kuidas neil torust tuleb, et välja selgitada millega tegelema peab. Nagu ennist mainisin oli vaatepilt vääga erinev. Esimene mõte oli mul kohe, et ou no nüüd olen plindris omadega, siit head nahka ei tule. „Maagilise vaibaga“ üles sõites otsustasin grupi kaheks lüüa 2:2. Peagi selgus aga, et see ei tööta ja ma olin sunnitud igale ühele neist erinevaid harjutusi andma. See aga tähendas seda, et ma jooksin mäest üles alla nagu segane ja higistasin oma tagumiku otsast. Ma ei tea kuidas aga olin suuteline kogu selle rahmeldamise juures uusi harjutusi ja huvitavaid lahendusi välja nuputama. Tunni lõpuks olid kõik samal tasemel ja super rahul, eesotsas minuga.
Eile oli mul ka lahe õpilane, neiu uus-meremaalt kes polnud oma elus kordagi suuska ega lauda sõitnud ja nüüd ümber maailma reisides siia väiksesse revelstoke linnakesse sattunud otsustas laua sõidu järele proovida. Lahe energiat täis tüdruk kes tahtis õppida ja oli ka väga kiire kõiki harjutusi selgeks saama. Enesekindlusest jäi natuke puudu arvas, et ei oska midagi kuigi ise tegi kõik täpselt nii nagu ma palusin. Minu arust oli super lahe treening ja nalja sai meil nabani. Ma arvan, et tema arust ka kuna täna hommikul oli ta tagasi ja tahtis veel õppida. Minule oli see hea kuna sain pluss punkte ülemuste ees sest ta personaalselt palus mind oma instruktoriks. Cool! Täna sai meil ka hullult nalja ja sain ta pöördeid tegema ning vedasin ka raskematele radadele. Raskemal rajal nagu kõikide õpilastega, hirm poeb nahavahele ja kogu tarkus mis väiksemal mäel õpitud on nagu peast pühitud. Õnneks oli ta valmis mind kuulama ja saime koos ta hirmudest üle. Loodan väga, et ta alla ei anna ja üritab edasi ise pusida või siis ehk võtab veel mõned tunnid.

Eks mäelt eemal olles on ka nalja saanud aga mitte eriti palju. Teised siin on ikka pea iga õhtu väljas käinud aga minu vanus annab tunda. Kui vanasti sai 5 päeva järjest pidu tehtud ja ka tööl või koolis käidud siis nüüd ühel õhtul käin väljas ja ei tee isegi väga hullumeelset pidu ning koen 3 päeva hiljem veel. Muidugi ei ole ma ka väga palju väljas käinud kuna rahakotile ei mõju see hästi. Suusa ja laua instruktorid on siin tuntud kui „Ski bum“ ehk suusa kerjused (otsetõlkes).

Vahepeal oli siin selline lume torm, et autoga ei saanud isegi siit linnast välja sõita. mäepeal tähendas see meeletut lund ja kui sa leidsid puutumata raja kuskil, siis olid lihtsal munadeni lumes - siinkohal pean jälle mainima, et krt mul on suuremat ja laiemat lauda vaja. Lihtsalt kõik su lumega seotud unistused täituvad siin sellel mäel. Kõige naljakam on see, et kohalikud teavad rääkida sellest kuidas sellel aastal on kõige vähem lund. Ma ei taha teada mis siin siis korralikul lumisel aastal toimub (või see tegelt tahaks täiega teada).

Aga hetkel siis kõik, uute seiklusteni!!

No comments:

Post a Comment