Wednesday, 30 January 2013

360

Täna on see päev kui ma maandusin oma esimese perfektse 360 kraadi. tunne on ülimegakuul!
mäel oli täna ka slaalomi võistlus ja ma võtsin oma lauaga ka osa. Krt see on raske ja igas kurvis kaotasin kandi ning oleks äärepealt puusse kihutanud. Vahva oli ja kindlasti proovin veel kui võimalus tekib!

Elu on seiklus!

Tuesday, 29 January 2013

suuskamine!


Ahoi kopraonud, mina siin jälle! Kiire teatis sellest kuidas Ott endale suusad alla libistas. Täna siis tööd ei olnud ja hommikul tulistasin kõvasti lauda. Esimese sõidu tegin nii kiire et isegi üks suusataja ei suutnud mul kannul püsida, see oli mu elu kiireim liug üldse. Peale lõunat olin aga nii väsinud, et tahtsin üldse koju minna. Pulli pärast küsisin bossilt, et kas ma saaks suuski laenutada kuurorti laenutusest ja see orgunnis asja kohe ära. Cool, mõeldud tehtud, et mis siin ikka kui hull see ikka olla saab. Õnneks üks suusa instruktor tuli minuga kaasa, et paar tarka sõna öelda. Algajate mäela ma minema ei hakanud vaid kohe tippu, muidugi alla tulime lihtsamaid radu pidi. Eriti lahe kuidas ma sain pöörded ja asjad tehtud ja päeva lõpus tulin isegi päris raskelt rajalt alla. Jalad on täiega läbi nüüd, erinevad lihased töötavad suusatamisel võrreldes lauatamisega. Arvan aga, et tänane suuskamine oli küllalt hea esimese korra kohta. Ütlen seda, et see polnud kindlasti viimane kord ja tahan järgmisel aastal ka oma suusa instruktori paberid ära teha sest siis on rohkem tööd! Vot nii siis on lood siinpool sood!

Aa ja ma olen ka korraliku külma hammustuse saanud. Nina on nagu kartul otsas ja punane. Viimased nädal aega on selline olnud juba, aga praeguseks paraneb vaikselt.

Cheers!

Monday, 28 January 2013

Ülimegasupercool!


Miks on alati nii, et oma igapäevaseid toimetusi tehes ja kuskil arvutist eemal olles tulevad kõige paremad ideed mida siia kirjutada, aga kui arvuti lahti teen siis on pea tühi ja tunne nagu midagi poleks toimunud vahepeal. Muidugi on hullult palju asju toimunud ja juhtunud.

Kõik mäletavad seda aega kui ma tartu vahel hõbedase ameeriklasega ringi kruiisisin ja kui punane see sisemus veel oli... oii olid ajad. Väike deja vu hetk oli kui ühed sõbrad ükshetk samasuguse väniga ukse ette sõitsid ja teatasid, et see on nende uus suksu. Värv oli sama mis meie omal, ülla ülla sisemus ka punane aga mis kõige naljakam oli see, et välimine värv koorus katuselt maha sama moodi nagu meie omal ja esiklaasil oli täpselt samasugune mõra risti ühest servast teise. Mark aga oli vähe teine, kui meie oma oli dodge caravan siis see on plymouth. Päris huvitav kokkusattumus.

Päris tihe graafik on viimasel ajal olnud. Lumelt vaba päev oli viimati üleelmine neljapäev. Olen jõhkralt lauda sõitnud ja ennast väga hullult proovile pannud ja uusi eesmärke seadnud. Olen ka tööd teinud natuke rohkem kui muidu. Selles suhtes, et olen ennast pidanud kohale vedama aga ega see ei tähenda veel, et tööd on. Ükspäev oli mul 4 õpilast ja kolmetunnine privaat koolitus. Kõik olid täiskasvanud. Toredad inimesed kuigi tundusid rohkem laua taga  töötajad olevat, aga nalja mõistsid ja aru said mis ma teha käskisin. Super huvitav oli see kuidas kõik arvasid end samal tasemel olevat ja et oskavad pöörata ja kõike nalja teha lumelauaga. Jah päriselus nii hästi ei lähe ja absoluutselt kõik olid erineval tasemel ja erinevate probleemidega. Lihtne on tegeleda täiesti algajatega sest siis saab kõik sammhaaval läbi käidud ja hiljemad vead on harvem tulema. Need kodanikud olid aga kõik juba mingisuguse kogemusega. Ok esimesed triibud lasin neil teha nii kuidas neil torust tuleb, et välja selgitada millega tegelema peab. Nagu ennist mainisin oli vaatepilt vääga erinev. Esimene mõte oli mul kohe, et ou no nüüd olen plindris omadega, siit head nahka ei tule. „Maagilise vaibaga“ üles sõites otsustasin grupi kaheks lüüa 2:2. Peagi selgus aga, et see ei tööta ja ma olin sunnitud igale ühele neist erinevaid harjutusi andma. See aga tähendas seda, et ma jooksin mäest üles alla nagu segane ja higistasin oma tagumiku otsast. Ma ei tea kuidas aga olin suuteline kogu selle rahmeldamise juures uusi harjutusi ja huvitavaid lahendusi välja nuputama. Tunni lõpuks olid kõik samal tasemel ja super rahul, eesotsas minuga.
Eile oli mul ka lahe õpilane, neiu uus-meremaalt kes polnud oma elus kordagi suuska ega lauda sõitnud ja nüüd ümber maailma reisides siia väiksesse revelstoke linnakesse sattunud otsustas laua sõidu järele proovida. Lahe energiat täis tüdruk kes tahtis õppida ja oli ka väga kiire kõiki harjutusi selgeks saama. Enesekindlusest jäi natuke puudu arvas, et ei oska midagi kuigi ise tegi kõik täpselt nii nagu ma palusin. Minu arust oli super lahe treening ja nalja sai meil nabani. Ma arvan, et tema arust ka kuna täna hommikul oli ta tagasi ja tahtis veel õppida. Minule oli see hea kuna sain pluss punkte ülemuste ees sest ta personaalselt palus mind oma instruktoriks. Cool! Täna sai meil ka hullult nalja ja sain ta pöördeid tegema ning vedasin ka raskematele radadele. Raskemal rajal nagu kõikide õpilastega, hirm poeb nahavahele ja kogu tarkus mis väiksemal mäel õpitud on nagu peast pühitud. Õnneks oli ta valmis mind kuulama ja saime koos ta hirmudest üle. Loodan väga, et ta alla ei anna ja üritab edasi ise pusida või siis ehk võtab veel mõned tunnid.

Eks mäelt eemal olles on ka nalja saanud aga mitte eriti palju. Teised siin on ikka pea iga õhtu väljas käinud aga minu vanus annab tunda. Kui vanasti sai 5 päeva järjest pidu tehtud ja ka tööl või koolis käidud siis nüüd ühel õhtul käin väljas ja ei tee isegi väga hullumeelset pidu ning koen 3 päeva hiljem veel. Muidugi ei ole ma ka väga palju väljas käinud kuna rahakotile ei mõju see hästi. Suusa ja laua instruktorid on siin tuntud kui „Ski bum“ ehk suusa kerjused (otsetõlkes).

Vahepeal oli siin selline lume torm, et autoga ei saanud isegi siit linnast välja sõita. mäepeal tähendas see meeletut lund ja kui sa leidsid puutumata raja kuskil, siis olid lihtsal munadeni lumes - siinkohal pean jälle mainima, et krt mul on suuremat ja laiemat lauda vaja. Lihtsalt kõik su lumega seotud unistused täituvad siin sellel mäel. Kõige naljakam on see, et kohalikud teavad rääkida sellest kuidas sellel aastal on kõige vähem lund. Ma ei taha teada mis siin siis korralikul lumisel aastal toimub (või see tegelt tahaks täiega teada).

Aga hetkel siis kõik, uute seiklusteni!!

Monday, 21 January 2013

Postitus!


Hei! Ükspäev tuli kõrgemalt poolt kõne, et miks ma ammu pole midagi oma blogisse kirjutanud. Üritan nüüd siis midagi oma arvuti klahvidest välja imeda.

Olin üsna pikalt haige ja sellepärast ei viicinud kirjutada ka midagi. Mingi gripp või asi käis siin ringi, aga nüüd on kõik korras. Muidugi ega ma väga palju puhata ka ei saanud, suht palju oli tööd ja treening on ka nüüd täies hoos. Miks ma haigeks jäin üldse. Käisime curlingut mängimas ning mul oli seljas ainult t-särk ja paks sulejope. Muidu paigal seistes oli jopega väga hea ja mõnus aga kui seda curlingu kivi ees olevat jääd harjaga nühkima pidi, et viimane kiiremini ja kaugemale libiseks, siis oli otsaesine hetkega märg. Curling on liiga lahe mäng ja ülimalt rske on seda suurt kivi õigel kiirusel ja õiges suunas libistada. Ma olen kindel, et vanale Team Viru grupile meeldiks seda sajaga mängida. Seal peab mõttega asja juures olema.

Mis siis veel! Hullult olen lauda sõitnud, ülla, ülla. Viimasel kahel nädalal olen hakanud ka rohkem hüpetele ja trikkidele rõhku panema. Meil siin parki pole muidugi, mis tähendab seda, et kõik trikid ja hüpped tulevad looduslikest moodustustest. Nendeks on kaljunukid, puud, tuulega tekkinud lumevallid jne. Päris hästi tuleb välja juba hüppesse minek ja ka maandumine mis on kõikide trikkide alus. Täna sain päris kõrgete hüpetega juba hakkama ja 180 kraadi on ka juba suht käpas, nüüd hakkan 360 poole pürgima. Vot niipalju siis lauatamise kohta. Aaa seda ka, et ammu pole korraliku lumesadu olnud ja päike võtab nii mis mühiseb aga neljapäeval luba uuesti korraliku sadu ei jõua ära oodata.

Pean mainima, et üsna raskeks läheb siia eesti keeles kirjutamine sõnad ei tule enam meelde ja inglise keel võtab vaikselt võmsust. Muidu olen ikka rahul ja elan veel!

Cheers!

Monday, 7 January 2013

Heaps of snow!


Mis värk on? Ah? Mul on ainult suu kõrvuni! Vahepeal olen veel paar tundi andnud ja ise sealjuures väga palju õppinud kuidas teiste vigu näha ja kuidas neid parandada. Üks väike poiss oli eriti hulljulge ja tuli mäest sahka alla sama kiiresti kui mina pöördeid tehes aga kui ta nina mäest alla suunas siis oli julgus ja tasakaal kadunud. Lõpus sain ta ikkagi pöördeid tegema ja tüüp oli ülimalt happy pärast tundi.

Ma olen viimased kolm päeva haige olnud mingi külmetus või midagi, aga nohh kuna tööpäevad on olnud ja jubedalt sajab lund ka siis on võimatu haigusel ennast voodis kinni hoida lasta. Kõik päevad olen sõitmas käinud ja ei kahetse üldse. Eile oli parim päev puude vahel. Värske lumi, puud ja kaljunukid – vot see on elu! Tunnen ennast puudevahel juba üsna kindlalt ja eile üritasin ühel väga kogenud instruktoril ja backcountry lauduril sabas püsida, pool teed õnnestus aga siis tulid küllalt suured kaljunukid ja ma pidin natuke ringiga minema. Aga super lauduriks on siin võimalik saada. Täna hakkas ka mu level 2 treening pihta ei jõua ära oodata järgmist treeningu päeva. Täna aga jätsin poolest päevast pooleli ja tulin koju ära kuna haigus sõitis ikka täiega sisse. Homme on treeningu ja töö vaba päev, kui ma vähegi tark oleks siis ma teeks lumevaba päeva, et ennast ravida, aga aknast välja vaadates ja seda lume tormi mäepoole tuiskamas nähes ei taha küll vaba päeva peale mõelda. Eks näis kuidas hommikul enesetunne on.

Kahjuks siin tööd väga palju ei ole mis tähendab et palka ka väga palju ei saa. Mu inglismaa säästud hakkavad ka otsakorrale saama nii et peab vaikselt püksirihma koomale tõmbama. Muidugi mul on veel inglismaa maksud tagasi saamata loodan, et need britid liigutavad oma kuninglikke tagumikke kiiremini ja kannavad mulle raha üle. Muidugi loodan siin ise ka rohkem tööd saada, olen ülemustele siin ennast heast küljest näidanud ja ehk saan jala rohkem uksevahele kui hetkel on!

Oojaaa... Freeride World Tour Championship on ka hetkel Revelstoke-is, loodan oma silmaga seda vaatama minna. Maailma paremik on kohal, see on lihtsalt super kuul kui ma saan oma silmaga näha kuidas profid kaljudelt alla hüppavad ja trikke teevad.

Elu talv!!!