Miks
on alati nii, et oma igapäevaseid toimetusi tehes ja kuskil arvutist eemal
olles tulevad kõige paremad ideed mida siia kirjutada, aga kui arvuti lahti
teen siis on pea tühi ja tunne nagu midagi poleks toimunud vahepeal. Muidugi on
hullult palju asju toimunud ja juhtunud.
Kõik
mäletavad seda aega kui ma tartu vahel hõbedase ameeriklasega ringi kruiisisin
ja kui punane see sisemus veel oli... oii olid ajad. Väike deja vu hetk oli kui
ühed sõbrad ükshetk samasuguse väniga ukse ette sõitsid ja teatasid, et see on
nende uus suksu. Värv oli sama mis meie omal, ülla ülla sisemus ka punane aga
mis kõige naljakam oli see, et välimine värv koorus katuselt maha sama moodi
nagu meie omal ja esiklaasil oli täpselt samasugune mõra risti ühest servast
teise. Mark aga oli vähe teine, kui meie oma oli dodge caravan siis see on
plymouth. Päris huvitav kokkusattumus.
Päris
tihe graafik on viimasel ajal olnud. Lumelt vaba päev oli viimati üleelmine
neljapäev. Olen jõhkralt lauda sõitnud ja ennast väga hullult proovile pannud
ja uusi eesmärke seadnud. Olen ka tööd teinud natuke rohkem kui muidu. Selles suhtes,
et olen ennast pidanud kohale vedama aga ega see ei tähenda veel, et tööd on. Ükspäev
oli mul 4 õpilast ja kolmetunnine privaat koolitus. Kõik olid täiskasvanud. Toredad
inimesed kuigi tundusid rohkem laua taga töötajad olevat, aga nalja mõistsid ja aru
said mis ma teha käskisin. Super huvitav oli see kuidas kõik arvasid end
samal tasemel olevat ja et oskavad pöörata ja kõike nalja teha lumelauaga. Jah päriselus
nii hästi ei lähe ja absoluutselt kõik olid erineval tasemel ja erinevate
probleemidega. Lihtne on tegeleda täiesti algajatega sest siis saab kõik
sammhaaval läbi käidud ja hiljemad vead on harvem tulema. Need kodanikud olid
aga kõik juba mingisuguse kogemusega. Ok esimesed triibud lasin neil teha nii
kuidas neil torust tuleb, et välja selgitada millega tegelema peab. Nagu ennist
mainisin oli vaatepilt vääga erinev. Esimene mõte oli mul kohe, et ou no nüüd
olen plindris omadega, siit head nahka ei tule. „Maagilise vaibaga“ üles sõites
otsustasin grupi kaheks lüüa 2:2. Peagi selgus aga, et see ei tööta ja ma olin
sunnitud igale ühele neist erinevaid harjutusi andma. See aga tähendas seda, et
ma jooksin mäest üles alla nagu segane ja higistasin oma tagumiku otsast. Ma ei
tea kuidas aga olin suuteline kogu selle rahmeldamise juures uusi harjutusi ja
huvitavaid lahendusi välja nuputama. Tunni lõpuks olid kõik samal tasemel ja
super rahul, eesotsas minuga.
Eile
oli mul ka lahe õpilane, neiu uus-meremaalt kes polnud oma elus kordagi suuska
ega lauda sõitnud ja nüüd ümber maailma reisides siia väiksesse revelstoke
linnakesse sattunud otsustas laua sõidu järele proovida. Lahe energiat täis
tüdruk kes tahtis õppida ja oli ka väga kiire kõiki harjutusi selgeks saama. Enesekindlusest
jäi natuke puudu arvas, et ei oska midagi kuigi ise tegi kõik täpselt
nii nagu ma palusin. Minu arust oli super lahe treening ja nalja sai meil
nabani. Ma arvan, et tema arust ka kuna täna hommikul oli ta tagasi ja tahtis
veel õppida. Minule oli see hea kuna sain pluss punkte ülemuste ees sest ta
personaalselt palus mind oma instruktoriks. Cool! Täna sai meil ka hullult
nalja ja sain ta pöördeid tegema ning vedasin ka raskematele radadele. Raskemal
rajal nagu kõikide õpilastega, hirm poeb nahavahele ja kogu tarkus mis
väiksemal mäel õpitud on nagu peast pühitud. Õnneks oli ta valmis mind kuulama
ja saime koos ta hirmudest üle. Loodan väga, et ta alla ei anna ja üritab edasi
ise pusida või siis ehk võtab veel mõned tunnid.
Eks
mäelt eemal olles on ka nalja saanud aga mitte eriti palju. Teised siin on ikka
pea iga õhtu väljas käinud aga minu vanus annab tunda. Kui vanasti sai 5 päeva
järjest pidu tehtud ja ka tööl või koolis käidud siis nüüd ühel õhtul käin
väljas ja ei tee isegi väga hullumeelset pidu ning koen 3 päeva hiljem veel. Muidugi
ei ole ma ka väga palju väljas käinud kuna rahakotile ei mõju see hästi. Suusa ja
laua instruktorid on siin tuntud kui „Ski bum“ ehk suusa kerjused (otsetõlkes).
Vahepeal oli siin selline lume torm, et autoga ei saanud isegi siit linnast välja sõita. mäepeal tähendas see meeletut lund ja kui sa leidsid puutumata raja kuskil, siis olid lihtsal munadeni lumes - siinkohal pean jälle mainima, et krt mul on suuremat ja laiemat lauda vaja. Lihtsalt kõik su lumega seotud unistused täituvad siin sellel mäel. Kõige naljakam on see, et kohalikud teavad rääkida sellest kuidas sellel aastal on kõige vähem lund. Ma ei taha teada mis siin siis korralikul lumisel aastal toimub (või see tegelt tahaks täiega teada).
Aga
hetkel siis kõik, uute seiklusteni!!