Uus algus!

Tere taas!

Pole ammu midagi kirjutanud, sorry! Olen siin suvel tööd teinud ja omi mõtteid paika seadnud ja ega pole väga viitsimist olnud et jälle siia midagi kirja panna. Muidugi üks põhjus oli ka see, et siin mägede vahel ei oska kunagi ennustada kuna sul nett on ja kuna mitte.
Kuna kirjutamine võtab palju aega ja ega mu eesti keele kirjaoskus on juba nii lonklik siis otsustasin, et teen rohkem pilte. See on ka minule heaks initsatiiviks rohkem piltte teha, kuna kui aus olla siis viimastel aastatel olen ma jube vähe piltte teinud ja nii mõnigi hea mälestus on selletõttu ainult minu ajusagarates kinni. Piltide esitamiseks teile mu kallid sõpsid tegin ma ome hää kamraadi Robi soovitusel uue blogi siia: http://otthang.tumblr.com/ . Ma väga loodan, et see koht kus ma talvel elama hakkan saab endale ka hea ühendusega neti siis ei ole mingit problat piltte üles laadida. Öeldakse ju et üks pilt ütleb rohkem kui 100 sõna, eks proovime järgi.

Ahjaaa seda ka, et tulen 20 okt kuni 27 nov Eestisse, et kes vähegi seal viibib sellel ajal siis palun võtame ühendust ja ajame törtsu juttu ;)

Olge mõnusad,
Ott

into the wild!

Värske õhk, ilmatult suured mäed, massivsed puud, puhas allika vesi, karud koduõuel, ...need on ainult mõned asjad kirjeldamaks minu praegust elu siin Kanadas.

Eelmisel nädalal oli mul pool nädalat vaba ja leidsin meie kohalikust foorumist endale kaks ronimis sõpra. Läksime siis Revelstoke külje all asuvale rahnule (kui nii võib neid nimetada, ega siin ei tohi ma küll eksida ise geoloogi poeg). Eriliselt lahe oli see loodus ja väike matkake rahnudele aitas natuke rohkem seda ka nautida. See oli mu elu teine ronimine vabas õhus ja ütlen ausalt oma julgus sai proovile pandud päris korralikult. Ronitud sai raskemaid radu ja ka pikemaid radu. Väga lahe päev oli ja peale seda päeva on tahtmine ronida jälle jube suur.

Selle nädala alguses kolisin siis ära metsa ja olen iga päev tööd teinud. See on super hea sest raha on alati vaja. Eile oli ka esimene palga päev ja tsekk oli suurim mis ma Kanadas teeninud olen ning seda ainult alla 2 nädala töö eest. Selline rahulolu tunne on, et nüüd saab natuke kergemalt hingata. Muidugi ega see et ma nüüd korralikult palka saan ei tähenda, et ma päevad läbi kuskil ronida saaks, üldsegi mitte pigem vastupidi ilmselt ei saa tükk aega ronima. Raha olen aga valmis teenima ja selle nimel korralikult tööd tegema. Suured plaanid on ees mis nõuavad korralikku summat. Tööd võtan kui mõnusat päeva pikkust trenni ja eks õhtuks annab tunda ka, et midagi on päeval tehtud. Meeldib siin tööd teha kuna õpin palju ja ülemused on vanem paar koreast kes meenutavad mulle mu vanaema ja vanaisa. Vanaema selline kes ikka muretseb ennast lõhki kõikide pärast ja vanaisa selline sõjaväelase hoiak.

Looduses töötades käivad käsikäes ümbritsevad mõnud ja ohud. Ühe lõuna ajal nägin ma oma esimest hummingbird-i (koolibrii) ja see oli päris äge elamus. Eile hommikupoole auku kaevates jalutas mu selja taga küllalt lähedal karu-ott. Jalutas vaikides üle kämpingu ala kuskil 50m minust eemal. Must karu oli ja ei olnud veel täisealine. Just need karud on siin küllalt levinud ja samas ka küllalt ohtlikud. Muidugi mina alutaguse metsades kasvanud poisslaps ei näe neis suurt ohtu, kuna kui sa ise neid ei torgi ei tule nemad sind ka torkkima.

Aga hea eks siis kunagi jälle kui midagi uut ja huvitavat juhtub.

Hooaja vahetus!

Lp. Daamid ja Härrad,

Vabandan, et ma ei ole jälle pikalt kirjutanud aga nohh eks mul ole siin tegemist olnud ja kui aus olla siis küllalt palju on ka asi selle taga, et olen laisk. Siit siis aga mõned read mu viimase kuu juhtumitest.

Ega suurt midagi erilist juhtunud ei olegi. Pühapäeval 14-ndal aprillil oli meil mäe peal hooaja viimane päev. Hoolimata oma haigest hüppeliigesest ja olematutest saabastest otsustasin maksku mis maksab ikkagi mäele minna. Kuurorti laenutusest sain endale õnneks ka saapad ja kordades parema laua, et saaksin viimast päeva täiega nautida. Oi ja kuidas me seda nautisime, absoluutselt igalt kaljult hüpati alla ja erinevaid trikke tehti söögi alla ja söögi peale. Revelstoke üllatas hooaja lõpus sellise lume sajuga, et nohh vahepeal ei saanud isegi hingata kuna lumi oli sõna otseses mõttes kurgus. Igaljuhul müts maha selle müstilise mäe ees ja ei jõua oma järgmist hooaega ära oodata. Sellel hooajal tuli umbes 115 päeva mäel töötades ning niisama seda niinimetatud sporti nauttides. Kui päris aus olla siis ega lõpus olin küllalt küpse juba ega jõudnud väga midagi mäel teha. Hea, et suvi tuli nüüd saab suviseid ahvatlusi nautida ja energjat koguda järgmiseks hooajaks. Peale mäe kinni panekut hakkasid inimesed vaikselt linnast lahkuma, üksteise järel muudkui jäeti mind maha siia. Praeguseks olen oma korteris ja üldse Revelstoke-is ainult kahe sõbraga talvisest hooajast. Nemad aga lahkuvad ka selle nädala lõpus ning siis olen päris üksi siin. Kurb!

Aga mis siis suvel juhtuma hakkab? Nagu teate otsisin ma meeleheitlikult omale tööd kuna mu talvevarud on nullis. Eelmisel nädalal mingi hetk tuli mulle telefoni kõne, ning aasia aksendiga naine kutsus mind interviuule. Tund aega hiljem oli mul töö olemas. Alustasin kohe järgmisel päeval. Töökohaks siis Canyon hot springs, mineraal vee allikate basseinid ja maailmatu suur kämpingute ala. Tööks on absoluutselt kõik. Praeguseks olen seal töötanud kuskil nädalakese ja selle aja jooksul olen ma: basseine puhastanud, katustel turninud, lund lükanud, auku kaevanud, lammutanud, segu seganud/paigaldanud, puid teinud, puhastus töid teinud jne. Ühesõnaga igav seal ei hakka ja tööd jagub kuhjaga. Kui me ükskord mai kekel selle koha avame, suviseks hooajaks, siis lisandub veel 101 muud tööd kaasa arvatud klientidega tegelemine. Teine probleem oli mu elamine, selle kuu lõpus pean ma välja kolima oma praegusest elupaigast. Linnapeal on saadaval igasuguseid erinevaid ruume ka küllalt odavaid, aga oma ülemustega ja töökaaslasega arutades tulime lahendusele kus ma hakkan seal samas kämpinu alal elama. Nimelt mu töökaaslasel on kämpingu treila ja on lahkel valmis seda mulle suveks rentima. Pesemis võimalused on ilmselgelt seal kämpingu alal olemas nii et sellega probleemi pole ja isegi basseinis võin käija kuna iganes tuju tuleb. Seal elades hoian ma jõhkra summa kokku kuid ega sealt kuidagi liikuma ka ei saa kuna see koht on 35 km linnast väljas. Ei ole hullu eks kui isu tuleb siis võib mingi odavama autokese muretseda, et saaks ringi trippida. Vot selline paistab tulevat minu suveke siin pool.

Ega siis midagi küll ma update-in oma tegevusi siis kunagi jälle.

Mõned klõpsud viimasest päevast!

Munad!

Munadepühanädalavahetussiis!

Laupäeval keksisin mina siis rõõmsalt tööle ja pro room- i uksest sisse astudes pisteti mulle jänku kostüüm kätevahele ja öeldi, et sina oled täna jänes. Ok mis seal siis ikka tõmbasin kostüümi selga ning hakkasin ringi keksima ja inimestele shokolaadi mune kinkima. Luba tuli kõrgemalt ka lauda sõitma minna selles kostüümis mida ma ka tegin. Kaks suusa instruktorit tulid kaasa minuga ja tegid pilte ja filmisid. Super lahe oli ja rahvale läks täiega peale, jagasime komme ja inimesed tahtsid pilti teha kogu aeg. Kõik jäid rahule minu etteastega eesotsas mina. Kõige lahedam oli see kuidas jänku 360 kraadi viskas ja niisama lahedaid trikke laual tegi. Pärast rasket töö päeva läksime parkki toakaaslase sünnat tähistama mõne õlle ja jalgpalliga. Aprilli kuus ilma särgita ja palja jalu jalkat mängida oli ülimalt lahe. Muidugi kui päike loojus siis oli sekundiga külm ja me kõik jooksime autodesse ja kohe koju. Ühesõnaga lahe päev oli.

Pühapäeval kudesin niisama ja ei teinud suurt midagi. Esmaspäeval käisin lihtsalt väiksel matkal mäe otsas ja nautisin vaadet. Super lahe on see vaade siin ja seal mäe otsas istudes mõtlesin, et kas kohalikud ka seda vaadet niimodi hindavad. Ma arvan, et neile on see lihtsalt nii tavaline juba, et nad ei pane seda tähelegi. Aga nohh neil on vähemalt see võimalus seda kõikke nautida siin.

Eile teisipäeval oli meil staff party või nohh lihtsalt istumine ühes veinikas. Enamustele instruktoritele see ei meeldinud kuna nohh selline veini teema ja värkki, aga mina nautisin sajaga. Mulle tuletas see kodu meelde. Polnud ammu veinikest mekkinud ja muidugi hea juustu ja liha valik aitas ka kaasa. Kõigele sellele lisaks oli live muuskia klaveri ja kitarri saatel. Suht mõnus koht ka lihtsalt veini nautimiseks, lahe sisustus ja mõnus aura. Kindlasti tundsin sellest puudust, tuletas mulle meelde neid mõnusaid õhtuid sõprade seltsis koos hea veini ja lõbusate juttudega. Siit kõikidele mu sõpradele kes te seal kaugel olete, võtke hetk ja tuletage neid õhtuid meelde ning te näete, et ma nagu polekski lahkunud vaid istun teiega koos ja naeran südamest. Olge te kõik tänatud nende hetkede eest ja loodan, et teil läheb suurepäraselt.   

Edukest teile!

Road trip!

Heihopsti!

Nonii, kõigepealt siis sellest kuidas mäepeal korda hoiti. Nimelt toimusid pühapäeval iga aastased S-Games lumelaua võistlused. Super lahe üritus oli. Park oli nii huvitav ja lahedaid rail-e ja kickereid täis. Big air oli ikka üli võimas ja trikid mis tehti olid liiga lahedad. Meie suusa kooli ülesanne oli siis pealtvaatajatel silm peal hoida, et alkoholi ei tarbitaks ja kõik kontrolli all oleks. Lahe päev oli aga ma tegin ühe taktikalise vea. Nimelt päev ennem ajasin ma oma habeme ära ja nüüd pidin päev läbi päikese käes seisma ning mu nägu oli lihtsalt ära kärrsand õhtuks. Pole hullu küll ära paraneb.

Päev varem oli meil siin linnas aga GNAR day. Mis see on? Oiii see on üks vahva päev kus inimesed mängivad mängu nimega Gnar. Mängu leiutasid USA suusatajad kelle arvates oli juba liiga igav lihtsalt trikke teha ja kaljude otsast alla hüpata. Nad tegid asja eriti põnevaks, näiteks kui kaljult alla hüppad ja samal ajal oma emale helistad saad hullult punkte, kui paljalt alla sõidad saad veel rohkem punkte ja nii edasi, võite ise arvata mis asju seal veel võib olla. Igatahes terve mägi oli lõbusaid ja kostümeeritud inimesi täis. Kõvasti sai nalja ja pidu peale suusatamist. Mina aga osa ei saanud võtta kuna olin tööl terve päeva, polnud hullu mul oli lahe 7 aastane tüdruk kes hüppas ja tegi trikke.

Eile ehk esmaspäeval tegime väikse road tripi. Esimene kord minu jaoks kui siit Revelstoke-ist välja sain. Lahe sõitsime autodega 75 km, sõitsime praamiga 30 min, ja matkasime 45 min ning olimegi kohal. Mmmõnus kuumavee allikad ja terve pärastlõuna oli mõnusalt sisustatud. See oli mõnus vaheldus ja lahe seiklus tavapärasele laua instruktori elule.

Talv hakkab siin läbi saama ja lühkaridki on juba kapist välja võetud. Veel ei tea mis saama hakkab edasi suvel aga küll paistab eks midagi ikka tehtud saab.

Back to the winter!

Servus!

Natuke viimaste nädalate juhtumistest.

Kuskil 2 nädalat tagasi oli meil ilus suvine ilm. Päike paistis ja taevas oli sinine, sooja kraadid kuskil +10 kanti. Päris mitu päeva oli nii. Mis me siis tegime? Panime võrgu mäele üles ja mängisime võrgpalli. Päris lahe oli lumes võrkku mängida ja enamus lasid ka lühkarite väel ringi. Järgmine päev aga tuli hullus koguses lund maha. Eriti lahe oli minna suvest täielikku talve tagasi. Sama asi juhtus ka täna, paar päeva oli päikseline ja soe ilm ning mina olin eile täiesti kindel, et nüüd on hooaeg läbi, aga võta näpust, täna hommikul üles ärgates oli aknataga paks lumi maas ja sülitas muudkui juurde. Ilmateade ütles, et 12 cm ööga. Päeval muidugi tuli aina juurde ja ma ei kujuta ettegi mis ta praeguseks võib olla juba. Super hea lumi oli täna, mina aga olin tööl. Tööd ei olnud aga ei saanud ka sada prossu seda lund nautida. Muidugi kuna hooaja lõpp on ja ma olen kuskil 90 päeva mäel veetnud, siis on näha kuidas varustus juba vaikselt alla hakkab andma. Lauake vajaks kapitaalset hoolet aga praegu lihtsalt ei raatsi seda töökotta viia ja üritan ise nii palju kui võimalik seda putitada. Kõige hullem aga on see, et mu saapad on otsi andmas. Mõlemad saapad on vähemalt viiest kohast nii katki, et päeva lõpuks on mu jalad sama märjad kui palja jalu kuskile lompi hüpates. Mu saabaste kinnitus süsteem on ka natuke teine, nimelt ma kasutan boa süsteemi kus tavaliste paelte asemel on kinnituseks imeõhuke tross. Eelmisel nädalal läks üks see tross katki mul. Parandamine oleks jälle kuskil 20 doltsi läinud. Kuna ma tean, et pean need saapad aga nii et naa ära viskama peale seda hooaega siis otsustasin oma geeniust väheke välja näidata ja võtsin noa, saapa paelad ja veel mõned kinnitus süsteemid ning lasin oma fantaasial saapa kallal natuke valitseda. Tulemuseks oli küllaltki korralik töö ja täna mäel andis täitsa sõitta. Muidugi polnud see kõige parem lahendus aga ega saapad siis ju sõida.

Tavaliselt ei ole reaalne, et lumelaua tunde antakse alla 6 aastastele lastele, kuna nad ei ole veel piisavalt välja arenenud ja ega nad ei saa pihta kuidas kaks jalga kinni seotuna tegutsevad. Reedel ja laupäeval oli mul aga 4 aastane põngerjas kellega ma mõlemal päeval pool päeva tegelema pidin. Algul mõtlesin küll, et eks see paras laste hoid ole, et mängime lume sõda ja ehitame lumemehi aga põnn oli super lahe laual ja teisel päeval läksime me poole mäepeale ka. Üli lahe kutt oli, laulis mulle ja ajasime niisama tarkka juttu. Suht lahe kui arukas võib juba 4 aastane junts olla. Teise päeva lõpus ütles ta mulle ja kirjutan alguses inglise keeles: „you know, I m going to miss you! I love you...I love you to the deth!!!“ – „tead, ma jään sind igatsema!! Ma armastan sind...ma armastan sind surmani!!!“ ja kallistas mind! See oli super lahe ja ma ei osanud selle peale midagi vastata kuna see tuli suht nagu välk selgest taevast.

Nüüd aprilli saabudes hakkab tööd eriti väheseks jääma mis tähendab ka palga numbri väga olematuks kuivamist. Olen viimased pea kaks nädalat ka töö otsimisega tegelenud. Kuskil keskelt läbi 3 kuni 5 CV-d saadan päevas erinevatele kuulutustele vastuseks, aga pole ühtegi telefoni kõnet ega e-maili vastu saanud. Loodan nii pea kui võimalik töö saada ja kui on vaja siis võin ka siinse töö jätta praktiliselt päeva pealt ja uue tööga alustada. Eks näis mis saama hakkab, hirmutav aga samas ka põnev ärevus on sees.

Ogens togens praeguseks siis, eks hoian kursis mis toimuma hakkab siin pool!!

elust ja olust!

Ahoi!

Pole ammu midagi kirjutanud ja mõtlesin siin, et panen mõned read siia teile teadmiseks, et olen elus ja kõik korras!

Miks ma pole kirjutanud on sellepärast, et mul on küllalt kiire olnud viimasel ajal. Tööd olen näiteks küllalt palju teinud mis on mõnes mõttes hea aga samas kannatab mu enda sõidu aeg elle all. Aga nohh eks mu töö ole ka ju lõbus!! Viimasel ajal olen ka praktiliselt kõik vabad päevad mäel veetnud kuna hooaeg hakkab juba lõppema ja viimane kuu läheneb. Liiga kiiresti läheb see aeg ikka ma ei taha, et see aeg siin läbi saaks, see on lihtsalt parim koht kus olla!

Sain endale kolm kooli gruppi kes käivad iga nädal pool päeva minu juures lauda sõitmas ja seda 4 nädalat kokku. See nädal on neil viimane kord ja ütlen, et mõnest õpilasest on raske lahti lasta aga samas mõni õpilane on nii pain in the ass, et paha hakkab. Oma tööd olen oma arust hästi teinud nende kõigiga aga nohh mõnega peab lihtsalt rohkem enda pead kasutama kui teistega. Ma arvan, et oma selle hooaja parima õpilase leidsin ka selle kooli nimekirjast. Tüdruk on lihtsalt nii palju arenenud ja kõik treeningud on olnud nii lõbusad, et lihtsalt ülimalt lahe on. Mis kõige parem, ta kuulab mind ja üritab kõike teha nii nagu ma ütlen. Eelmine nädal oli meil temaga muidugi ka väike õnnetus, nimelt kohe esimesel sõidul suutis ta esi kandi lumme matta ja lendas nina ees maha. Tulemuseks oli verine nina. Minu üllatuseks oli ta aga super vapper ja saime asja naljatades ära lahendatud. Loodan, et ta see nädal tagasi tuleb.

Enda sõidu tehnikaga olen ka küllalt palju tegelenud ja nii mõnigi uus nipp sõidu tehnika parandamiseks on ära õpitud. Kuskil nädal või kaks tagasi läksime poistega sõitma ja ehitasime meie esimese back country kickeri. See oli lahe kogemus. See hüpe oli minu elu kõige suurema air-iga ja ka kõige sügavama maandumisega. Esimesed hüpped olid küllalt vigased ja kahtlevad aga kuna maandumine oli pehmesse puuder lumme siis see pani mind rohkem üritama. Tulemuseks olid korralikud hüpped õige asendiga laual ja ilusa maandumisega. Mõned grääbid viskasin ka. See oli ikka eriline päev!

Siin olid mõned päevad kus sadas vihma ja väga soe oli. See ei olnud sugugi hea aeg meie lume oludele ja ka väga hull laviinide oht oli! Üks poiss rendi osakonnast sai meil siin surma ka laviini õnnetuses. See oli päris jube uudis! Ma teda isiklikult ei tundnud aga nägupidi ikka teadsin, et kes kus töötab. See on hind mida nii mõnedki peavad maksma tehes seda mis neile kõige südame lähedasem on.

Täna käisin üksinda lauda sõitmas ja üle pika aja olid tingimused super head. Lumi oli super, ilm ka mõnna ja klappides mängis mu lemmik Jack Johnson – lihtsalt parem olla ei saa. Homseks lubab sama mõnusat ilma ja lund ja teate mis? Mul on jälle vaba päev. Sebisin endale rendi osakonna tüdrukutelt korraliku back country laua koos klambritega ka nii, et homme hakkab nalja saama.

Oiiii pea aegu unustasin, eile sõitsin jälle suuska terve päev. Hommiku poole tundsin, et ei see küll minu jaoks ei ole. Pärast lõunal aga läksid mõned suusatajad treening sessioonile ja mina oma laudurist toakaaslasega läksin nendega kaasa. See oli hea kuna nad said oma õpetuse oskuseid meie peal kohe kasutada ja meie saime nii mõnegi uue nipi teada kuidas suuska paremini sõita. Lõpus tulime alla juba väga rasketest laskumistest ja ma arendasin selliseid kiiruseid mida ma pole lumelauaga kunagi suutnud saavutada. Kindlasti pean endale ka nüüd suusad muretsema ja järgmisel aastal teen ka suusa instruktori paberid. Väga rahule jäin päevaga.

Vot nii on siinpool siis lood, teie seal kaugel rügage aga mõnuga oma kontorites ma saadan teile lumised tervitused!