Tuesday, 12 February 2013

Eluke!


Nii nii! Täna siis see päev kus läksin hommikul hambaarsti juurde. Väga hea töö tegid, põhimõtteliselt pole arugi saada, et mul esimene hammas pooleks on, ma olen väga rahul. Kahjuks aga tuli selle töö eest ka korralik summa välja käija. Ütleme nii palju, et praktiliselt mu kuu palk läks sinna alla, mis tähendab seda, et pidin sõpradelt võlgu võtma. Suht lahe või mis? Töötad siis hammustad endal hamba pooleks ja kogu teenitud raha maksad selle kikukese parandamiseks ning pead veel võlgugi võtma, et seda parandada. Eks ma nüüd pean mingi lahenduse leidma kuidas söök järgmise palgani laual oleks, aga ausalt ma ei ole mures kuna olen varemgi sellistes olukordades olnud ja igast olukorrast on võimalik välja tulla. Mul on ju käed ja jalad küljes ning mõistust on ka veel tsipa alles kahe kõrva vahel! Loodan muidugi selle remondi raha kindlustuselt tagasi saada aga teades neid protseduure  ja seda meeletut paberimajandust ennem kui keegi isegi mõtlema hakkab sulle raha tagasi maksmisest siis ei oota ma selle raha tagasi saamist niipeagi.

Ok, natuke huvitavatest asjadest ka! Laupäeval oli mul töö päev aga tööd ei olnud, pidin ainult vormis rivistuses olema. See tähendas seda, et sain hullult lauda sõitta. Haakisin ennast vanemate ja kogenenumate instruktorite sappa ja tulemuseks oli hullult matkamist mõnna lumi ja suured kaljunukid. Oii kuidas see päev väsitas mu ära. Nagu ikka peale päeva Revelstoke-i kuurortis oli mul suu lihtsalt kõrvuni (mis ei olnud kuigi ilus vaatepilt kuna pool hammast oli puudu) ja silmist paistis rahulolu! Kodus tegime kiire söögi ja läksime linnapeale kuna kesklinnas toimus „Rail Jam“ ehk siis lumelaua ja suusa triki võistlus! Lahe oli vaadata mida duudid suuskadel ja laual on võimelised tegema. Peale seda suundusime jäähalli kus „Snow School“ ja „Ski Patrol“ lõbusalt jäähokit mängima hakkasid. Muidugi võtsin mina ka osa! Mul oli juba hoki mängija lõust olemas ju. Ma tõesti ei mäleta millal ma viimati uiskudel olin, nii et võite ise ette kujutada kui koomiline see pilt seal oli! Mingil hetkel tuli meelde kuidas hoog üles saada ehk et kuidas uisutada aga selle juures oli üks küllaltki suur probleem. Nimelt ma ei mäleta kuidas pidurdada! Päris mitmel korral kihutasin täie hooga vastu piirdeid, see ei olnud kõige mõnusam kogemus. Mul aga õnnestus ka üks värav lüüa peale mida ma otsustasin tähistada oma saavutust nagu jalgpallurid- võtsin hoogu ja viskasin kõhuli, et ennast jääl libistada. Ausalt kui teil korralikke hoki kaitsmeid ei ole siis ma ei soovita teil seda teha, tulemuseks oli marraskil kõht ja küünarnukid. Mis seal ikka mehed ei nuta!!! Kokkuvõttes oli see üli hea ja huvitav kogemus! When u are in Canada u gotta love hockey!
Pühapäev oli kindlasti üks top 5 parim päev mu elus! Päike paistis ja inimesed olid ümberringi väga energilised. Sama asi mis laupäevalgi, tööd polnud aga rivistuses pidime olema. Hommiku poole panime kohe tippu ajama. Kui mäletate siis päris tippu siin liftid ei sõida mis tähendas seda, et võtsime mõnusa 15 min matka põlvini lumes ülesmäkke ette. Kuna päike paistis lagipähe ja üleval oli ainult miinus 3 kraadi külma siis viskasin kiivri peast mütsi ka ja tõmbasin absoluutselt kõik ventilatsiooni lukud lahti. Üless mäkke jõudes higistasin nagu oleks just kuskil Keenias maratoni jooksnud. Tõmbasime sekundiks hinge ja matkasime natukene veel kõrgemale kuna tahtsime saada maksimumi sellest lumest ja päevast. Pean mainima, et see vaade mis sealt kõrgelt avaldub on lihtsalt hingemattev, eriti kui on selline ilus päev nagu pühapäeval. Ilma pikema jututa otsustasime lõuna poole mäge alla sõitta. Tõmbasime lauad alla ja sõitt võis alata. Meile kõigile üllatuseks polnud mitte keegi sealt veel sellel päeval alla sõitnud ja tuul oli kokku kuhjanud hunnikute viisi pehmet lund mis tegi selle sõidu vaieldamatult parimaks puudri sõiduks mis ma eales saanud olen. Poole mäepeal jäime seisma ja meil kõigil oli suu kõrvuni ja pisar pooles silmis. See on tõesti kõige mõnusam tunne kui sa saad pehmes lumes hõljuda ja kui sul veel õnnestub korralik „face shot“ ka saada siis on su päev lihtsal sada prossa korda läinud. Peale seda ühte sõittu oli meil ainult tunnike aega, et oma pärastlõunasse rivistusse jõuda. Me kõik aga otsustasime ühest suust, et läheme ja teeme veel ühe matka sinna tippu, mis osutus parimaks otsuseks üldse! Saime sama mõnusa liu pehmes lumes nagu eelmisegi ja jõudsime ka õigeks ajaks rivistusse. Lõunatasime väljas pingi peal istudes ja päikest ning ümbritsevat kaljumäestikku nautides. Mida veel sa elult tahta oskad ...aaa hull kakao isu tuli ja otsustasin parimat kakaod osta kohvikust, nad teevad seda päris shokolaadist ja uskuge mind see on maailma parim!

Selline elu siis siinpool!

Friday, 8 February 2013

Kiku!

Naljakas lugu! Ma olen viimased kuud peaaegu iga päev hullult lauda sõitnud sealjuures trikke ja hüppeid teinud ja õnneks pole ml midagi juhtunud. Eile õhtul aga suutsin ma kodus olles oma esimese hamba pooleks hammustada! Nüüd lasen ringi nagu mingi piraat või asi. Alles teisipäeva hommikuks sain aja hambaarsti juurde. Ma ikka oskan mingit jama kokku keerata koguaeg. loodan, et see väga kalliks maksma ei lähe ja siiralt loodan et mu kindlustus selle kinni maksab.

ehh...elu on seiklus!

Monday, 4 February 2013

Rambo!


Lumelaua instruktori töö pole ainult inimeste õpetamine vaid tuleb igasuguseid erinevaid töid teha! Meil on poole mäe peal selline koht nagu „Mid mountain Lodge“ hiigel suur söögi joogi ja puhke koht inimestele. Ühel toredal õhtul otsustati seal suur pidu hotelli külalistele korraldada. Meie instruktorite abi oli neil vaja, et üritusel silma peal hoida. Lahe nüüd olen ka turvana töötanud! Klientide jaoks pandi õhtul ka gondel tööle, et nad ilusasti mäeotsa peole jõuaks. Lahe pidu oli ja muidugi väga hea oli natuke sulli teenida sest väga kuivaks tõmbab see elu selle rahakoti siin. Järgmisel päeval oli minu ülesandeks slaalomi raja üless seadmine kuna meil oli mingi retro üritus siin mäepeal. Nii et ülimega huvitav on see töö siin mäel, igav ei hakka!

Ilmaga pole kõige parem olnud viimased päevad. Liiga soe on ja linnas lumi sulab vaikselt. Täna näiteks sadas mäe alumises osas vihma ja liiga palav oli aga samas ei saa väga kurta, sest tippu minnes oli korralik lumesadu ja väga mõnus puudri päev järjekordselt. Sain mõned imelised puudevahelised triibud ja maandusin ka ühe perfektse 360 kraadi. Rahul tänase päevaga. Loodame, et läheb väheke külmemaks ja kui läheb, et siis ikka sülitaks korralikult seda taevalikku kingitust meile siia.

Eelmine nädal sain kõvasti tööd ka teha ja juba korralikult tuleb see õpetamine välja. Ma olen alati arvanud, et ma olen rohkem selline vaiksemat tüüpi inimene kes avab oma suu alles siis kui midagi tarka sealt välja tuleb aga siin pikkade lifti sõitudega tuleb mul see „small talk“ küllalt hästi välja ja nalja saab ka. Enamus instruktoreid kiruvad kogu aeg kuidas see klient oli niisugune ja too ei teinud seda ja kuids see kolmas peaks üldse lauatamise või suusatamise vähe sportlikumate inimeste hoolde jätma. Mina aga ei saa ühegi oma antud tunni kohta seda öelda, ma ei tea kas mulle on head kliendid sattunud või teen ma midagi õigesti aga kliendid on tänulikud ja mina olen ülimega häppi ja rahul absoluutselt iga kliendiga kes mul olnud on. Väga meeldib tööd teha!

Olengi viimasel ajal nii palju töötanud, et ei mäleta kuna viimati õlutki jõin rääkimata mingitest suurtest pidudest! Aga nohh eks varsti tuleb natukene lõdvemaks ka lasta ennast!

Lehva!