Lapsed!

Parim päev mäel! 

Täna oli mul täispikk tööpäev, see tähendab, et ma töötasin kella 9.30-st kuni kella 15.00-ni ja vahepeal oli tund aega lõuna pausi. Sain esimeset korda lapsi õpetada. Oiii see on liiga lõbus. Klassis olid kaks õde 10a ja 9a. Vanem oli super, tegi kõik absoluutselt nii nagu ma käskisin ja õppis päris palju. Kui mul oleks terve päev ainult temaga oleks ta päeva lõpuks küllalt hea sõitja. Tema noorem õde aga oli küllalt jonnakas ja ei tahtnud mitte midagi teha, ei sobinud see mäng ei viitsinud ta teha toda harjutust ja ei sobinud talle mitte ükski rada mida me treeninguks kasutasime. Kuna kaks nii erinevat last oli ja oskuste level oli ka väga erinev siis tuli mul kahe õpilase vahet mäest üles ja alla joosta nagu segane. Hea treening! Küllalt raske hommik oli võiks öelda. Mõlemad õed pidid olema ainult pool päeva aga noorem tahtis jääda terveks päevaks niiet nende isa maksis natuke juurde ja noorem sai ka pärastlõuna minuga veeta. Nagu juba öeldud sai siis oli ta kangekaelne. Kui meie algajate harjutus mägi on kohe keskuse kõrval ja väga lauge siis pidin millegi huvitavamaga lagedale tulema. Otsustasin, et istume gondli peale ja lähme poole mäepeale. Õige otsus, tüdrukul olid silmad elevust täis kui me kondlis olles aknast välja vaatasime. Õnneks ta ei olnud algaja ka niiet võisime väga vabalt teha natuke pikema ja raskema laskumise. Ma pugesin nahast välja, et üritada talle midagi õpetada aga ükski mäng ei sobinud talle. Tulemuseks oli ainult see, et ma suutsin mängida kõige suuremat klouni ja talle täiega meeldis see. Kõige lahedamad komplimendid mis ma oma elus olen saanud tulid sellelt väikselt tüdrukult. Kuna terve nende perekond on lumelaua hullud ja nad käivad igal talvel erinevatel mägedel lauatamas siis see mis ta mulle ütles oli eriti lahe. Ta ütles, et see on kõikidest talvedest kõige parem kuna ta nautis tänast päeva minuga täiega, et ma olevat parim lumelaua instruktor maailmas. Eriti lahe oli seda kuulda. Teine kompliment oli eriti naljakas ja ma kirjutan selle alguses siia inglise keeles ja siis tõlgin ümber. „How old are you? Are you an adult? Because you don’t seem like an adult, you seem like my age! You are funny!“ (Kui vana sa oled? Kas sa oled täiskasvanu? Sa ei näe välja nagu täiskasvanu sa oled nagu minu vanune! Sa oled nii naljakas!). See oli lihtsalt nii äge, et ma ei saanud mõnusat naeru kinni hoida. Peale tundi läksime laste kogunemis kohta tagasi ja kui talle järele tuldi siis sain ma ka oma esimese tipi, nope see ei olnud raha see tüdruk tegi mulle suure kalli. See oli tõesti parim punkt mu päevale. Ei jõua ära oodata oma järgmist tööpäeva ja loodan, et saan jälle lastega tegeleda. Lastega tunnid ei ole kõige lihtsamad aga need on kindlasti kõige rohkem rahuldust pakkuvamad.

Lahe on see lauainstruktori elu, ei saa nimetada tööks seda!!

jõul

Hmm... jõulud. Midagi erilist ei teinud, 24-ndal läksime välja päris suure grupiga ja tegime hullu tantsu õhtu nii et särgist võis higi välja väänata. 25-ndal vedasime ennast poolest päevast mäele, saime kuskil kaks tiiru tehtud ja siis koju tagasi. Õhtuks oli plaanitud meil suur jõulu õhtusöök. Iga ruum valmistas mingi erineva toidu, meie küpsetasime kalkunit, see oli kõige lihtsam. Aga ei super sööming oli ma sõin ennast ikka korralikult koomasse. Nüüd täna 26-ndal sain ma oma elu esimese lumelaua tunni anda. See läks päris hästi tüüp jäi rahule ja mina veel rohkem. Lahe oli vaadata kuidas mõne lihtsa harjutusega sai inimese sõiduoskust nii palju muuta. Super huvitav on endal seda näha ja teha. Ma ei suuda ära oodata kuna ma juba lapsi saan treenima hakata see saab eriti fun olema. Kahjuks ega eriti palju tööd ei ole kuna nohh vähe lumelaua tunde võetakse ja küllalt palju instruktoreid on siin suusa ja laua koolis. Aga nohh ega see esimene aasta ongi rohkem hüppelaud sellesse ülimalt huvitavasse töövaldkonda.

Aga jah, elu on seiklus!!

Powder!

Täna oli lihtsalt kõige parem päev. Mis ma tegin? Sõitsin hullult lauda loomulikult. Mis te siis arvasite? Aga päriselt, proovisin ühte natuke suuremat lauda ja oiii ma pean endale kohe kindlasti uue laua muretsema, see lihtsalt hõljus puuder lume peal. Teate neid lahedaid kaadreid kuskilt lumelaua filmidest kus tüübid mõnusalt pehme lume peal päikesepaistel suu kõrvuni liuglevad, no vot täna esimest korda elus sain mina ka seda tunnet tunda. See oli midagi erilist mida on sõnadega raske kirjeldada. Kui me viiekesi sõpradega all orus kokku saime ei suutnud keegi midagi öelda kõik ainult naersid. Aga kuidas selliseid imelisi kohti leiab, ega see kerge pole. Kuna see kuurort on siin üli suur ja radasid on suhteliselt palju aga kõige rohkem sõidetakse siin rajalt eemal. Võtsime lifti kõige kõrgemale kuhu sai, mis on tavaline kui sa sõita tahad sellel mäel. See ei ole veel kõige kõrgem tipp. Libistasime lauad ja suusad alt viskasime selga ja hakkasime põlvini lumes üles tipu poole kõmpima. Eemalt vaadates, kui mul ka pilt oleks siis te näeksite ise oma silmaga,  tundub see, et mis seal ikka kuskil 500 m tõus lihtsalt. Aga see tõus oli küllalt järsk ja lumi ning laud õlgadel ei teinud seda asja ka lihtsamaks. Kui ma päris aus olen siis see tõus oli üks raskemaid asju mis ma oma elus teinud olen. Kõik need maratonid ja treeningud mis ma oma elus teinud olen pole kunagi nii rasked olnud ja ma võin öelda, et ma ei ole kõige kehvemas füüsilises vormis hetkel. Aga kui sinna tippu jõudsime siis ma olin siiralt õnnelik et ma selle ette võtsin. See oli nii hirmuäratavalt kaunis ja kõik tundus nii teistsugune, rahulik ja eemal kõigest. Väike hüpe ääre pealt alla pehmesse lumme ja sõit võis alata, vahepeal pidime muidugi natuke veel matkama aga see on kõik kokku pannes see mis teeb selle niinimetatud spordi nautimist väärt harrastuseks. Ennem siia tulekut ja sellel mäel lauatamist poleks ma vist mitte kunagi sellist sõittu ette võtnud aga nagu ma juba varem olen maininud siis see mägi lihtsalt sunnib sind selliseid trikke tegema ja olema kordades parem laudur.

Niipalju võin ma öelda, et ma nüüdseks tean oma südames, et pean selle asjaga nii kaua kui võimalik tegelema ja sundima ennast paremuse poole!

Do what ever makes you happy and never stop doing it!!!

Instruktor!

Ahhoiii... kes on kvalifitseeritud lumelaua instruktor??? Kolm viimast päeva olid eksamid ja nüüd on paberid käes! Homme on juba esimene päev tööl, või nohh mulle makstakse selle eest, et ma lumelauda sõidan. Eriti imelik on mõelda selle peale, aga elu on selline! Mingit kirjalikku eksamit meil ei olnud ja vaadati ainult sõidu oskust ja kuidas õpetamisega toime tuled. Sõidu oskuse osa oli minu jaoks küllalt raske kuna olen viimased päevad üritanud switch-is (vale jalg ees) sõita ja kuidagi segamini on kogu mu sõidu tehnika, aga noh mul on küllalt aega ja veel rohkem lund, et selle probleemiga tegeleda.

Vahepeal olen veel igast huvitavaid asju teinud. Ükspäev käisime kogu grupiga hokit vaatamas. Meil on siin väikeses linnakeses oma hoki klubi Revelstoke Grizzlies. Mäng oli äge ja isegi kaklema läksid tüübid, suht lahe oli vaadata kuidas kindad ja kiiver hetkega minema lendasid ja lahmimine pihta hakkas.

Lahe on siin ja ei jõua ära oodata kuna juba õpetama saan hakata inimesi. Eriti lahe on see töö mul ;)

Edu!

Talisport!

Hehheee... natuke võiks jälle kirjutada ju!

Mis ma siis teinud olen viimasel ajal, palju lumelauda sõitnud ja pidu teinud. Kellegil arukal inimesel (see võis vabalt ka mina olla) tuli mõte et teeks spirits night-i (kange alkoholi õhtu). Muidu oleks ju kõik hästi olnud aga need inglased aussid ja kiwi-d ei oska niisama juua kui ainult mingite mängudega. Toodi välja kaardid ja muud asjad ning asi kiskus küllalt inetuks lõpus. Kõiksuguseid kangeid alkohole kokku segades kadus nii mõnelgi meist mõistus ja jalad. Jahh peod on üli rajud siin!

Lauatamisest nüüd! Pole palju jäänud kui ma oma eksamit pean hakkama tegema. Kõige lahedam on aga see, et kogu oma eelneva lauataja elu olen ma lauda valesti sõitnud. Mis see tähendab, valesti? Nimelt sõidan mina lauda parem jalg ees ehk ma olen goofy laudur. Mis aga selgus mõned päevad tagasi oli see, et ma peaksin sõitma hoopis vasak jalg ees (regular), või nohh ei peaks sõitma aga üks treeneritest ütles, et palun proovi. Alguses oli ikka jummala imelik aga mis välja tuli oli see, et ma olen kordades tehnilisem ja pöörded tulevad palju ilusamad kui ma sõidan vasak jalg ees. Hea asi on aga see, et nüüd olen ma võimeline mõlemat pidi sõitma, mis teeb minust parema lauduri kui tavalised laudurid ja muidugi on ka suur eelis hiljem lumelaua õpetamisel. Eile proovisime ise treeneri rollis olla ja selgus, et kogu see asi on palju raskem kui ma arvasin. Probleem pole mitte õpetamises aga just nende erinevate sammude õiges järjekorras tegemises mis panevad algaja lauduri korralikult sõitma juba esimeste tundide jooksul. Pole hullu tuleb lihtsalt ise üli positiivne olla ja küll asi laabub. Treenerid on meil ülimega head siin. See kursus on lihtsalt parem kui ma arvata oskasin. Muidugi eks kõik oleneb ju treeneritest ka, näiteks suusatajad ei saa pooltki nii palju õpetust kui meie saame.

Täna oli vaba päev teised läksid poolest päevast mäele mina aga jäin koju kuna oli vaja oma lauda putitada natuke. Kandid, põhja määrimine ja klambrite nihutamine. Varsti võib juba kuskil poes tehnikuna tööle hakata ning suuski ja laudu hooldada!

Uusi pilte hetkel ei ole, pole väga palju aega, et neid teha. Toakaaslane valmistab hetkel õhtusööki – burritosid!

Over The Top!

Pea!

Täna öösel sadas lihtsalt nii palju lund, et ei suutnud lauda lume peal hoida ja pool keha oli ka lume alla maetud. lihtsalt nii hull puuder oli, et paha hakkab. kogu selle lume juures suutsin täna ka mõnusa maandumise pea peale teha. kõik ok aga igaksjuhuks lõpetasin päeva natuke varem kui teised, pikk hooaeg on ees ja ei ole mõtet mingi väikese peapõrutuse pärast oma hooaega lõpetada. Aga kõik kes te kiivrit ei kanna, see ei ole üldse lahe!! Peale tänast ma armastan oma kiivrit!!
Nüüd läheme kõik koos paraadile, jõulu paraadile! Jepp siin on inimestel hull jõulumeeleolu!
cheers!

Fun, Fun!!!

Kolm päeva treeningute vabad mis te arvate mis me tegime? Teisipäeva hommikul oli natukene paha olla eelmisest õhtust aga vedasime ennast poolest päevast mäele ja ei kahetse mitte üldse. Tegin oma elu esimesed triibud puude vahel mis oli ülimega fun. Kolmapäeva hommikul olime värsked poisid ja olime juba kella 8-st lifti järjekorras. Ühtede esimeste seas saime teha triibud pehmes kohevas lumes mis ulatus kaelani. See oli parim päev üldse! Jube kuidas selle 5 päeva jooksul mis ma mäel olen veetnud olen ma nii palju uut õppinud ja võin julgelt öelda et olen juba hetkel parem laudur kui ma ennem kunagi olin. Kolmapäeval tulin puudevahelt alla nagu vana proff ja sellist kiirust pole ma ka varem taltsutanud. Muidugi see mägi siin on suur, sügav ja ülimalt hirmuäratav aga ni nii fun ja ta lihtsalt ei luba sul mingi pehmo olla. Siin kas tuled alla nagu õige ürgmees või jääd kuskile kaljunuki taha konutama nagu viimane pehmik. Ma armastan seda mäge! Ainuke probleem on selles, et mu laud pole eriti loodud sellise mäe jaoks. Laud on mul hea ja väike ja väle aga probla ongi selles, et sellisel mäel selliste olude jaoks on vaja natuke suuremat ja laiemat lauda. Eks ma pean uue laua ostuks mingi heategevusliku fondi avama kuhu te kõik saate annetusi teha :D Siin on üldse kõigil inimestel hoopis teistsugune varustus kui eestis või mujal euroopas. Ma pole siin vist kordagi veel tavalisi raja suuski näinud mis euroopas üli pop on. Siin on inimestel suured ja laiad lauad ja lihtsalt massiivsed suusad. Siin ei ole teistmoodi lihtsalt kuidagi võimalik.

Praegu sajab akna taga laia lund mis tähendab, et homme saab olema jälle üks mõnus päev mäel. Täna mäele ei kippunud kuna kondid ja lihased on lihtsalt nii kanged et jube. Eks sai selle hullamise käigus nii mõnigi kord laud taevapoole keeratud ja otse pea ees lumme maandutud, et nüüd annab see kõik tunda. Õhtul teen väikse vanni ja loodan, et kõik saab korda.

Olge mõnusad!

Lumi!

Sorry, nagu ütlesin netti pole ja ei saa väga tihti update teha, aga siin on mu viimased tegemised!

Kolmapäeval õnnestus mul haigeks jääda ja olen sellest ajast saati ravinud ennast. Neljapäeval oli täiesti vaba päev ja mina veetsin selle mõnusalt kodus. Muidugi ega see ei tähenda, et pulli pole saanud. Näiteks neljapäeva öösel kuna ma haige olin siis läksin juba varakult magama ära, mu toakaaslased aga läksid välja pidutsema. Kunagi öösel tulid nad lärmiga koju pidin mina üles ärkama, et nad uksest sisse lasta. Sellega asi ei piirdunud, üks korterikaaslane oli nii sügavas unes või nohh lihtsalt ühe õlle baaris rohkem teinud kui vaja ja ajas meie toa segamini WC-ga. Lasi tema siis mõnusa sorina saatel loigu meile tuppa nurkka ja peale seda tuli minu voodisse magama. Ma olin lihtsalt nii kõveras et jube see oli kuidagi liiga naljakas! Aitasin ta sõbralikult oma voodist üles ja juhatasin ta enda tuppa magama. Super naljakas oli kõik igatahes. Järgmine hommik oli mul esmaabi koolitus kuhu ma peaaegu oleks hiljaks jäänud aga mis oli super huvitav ja nüüd mul ka BC-s töötamiseks vajalik sertifikaat olemas.

Kõige tähtsama osa juurde nüüd!

Laupäeva hommik ja esimene päev mäel! Kuna ikka veel ei tundnud ennast kõige paremini siis ei olnud tuju kõige mõnusam ja aknast välja vaadates sadas seal ainult vihma. Panime kõik valmis gear kaasa ja hopsti bussipeale. Suusakuurorti keskusesse jõudes oli ikka aint vihm ja muda ning imelik tunne hakkas tekkima juba, et jama on see avamispäev. Istusime siis gondli peale ja poole mäe pealt avanes juba teine vaade, hullult lund ja sadas ainult juurde. Esimene laskumine oli ülimalt imelik kuna polnud ammu sõitnud. Päeva peale läksid olud eriti mõnusaks, pehme lumi ja veel hullult lund!!! Mul pole elu sees nii head puudri päeva olnud ja treenerid ütlesid et see on Revelstoke-i kohta halb päev/lumi. Siin on ikka kõik teistmoodi, euroopas on rajad ilusasti sisse aetud ja aetakse pidevalt, siin aga sajab lund nii palju, et isegi kui nad vara hommikul rajad sisse ajavad pole sellest kasu kuna päeval sajab nii hullult lihtsalt. Olud on liiga head siin. Mulle meeldib see, et inimestel on suva kui hästi sa sõidad või mis gear sul on, kõik on siia tulnud et nautida seda mäge ja mõnusat aega veeta. Ja see mõnus ürgne ning massiivne olek ja elu siin on lihtsalt super. Ma tunnen nagu ma oleks kuskil filmis! Kui sa armastad lund, lund ja veel rohkem lund siis Revelstoke on koht kus sa olla tahad! Ma armastan seda kohta ja seda mäge ja seda lund ja neid inimesi siin.

Kaks päeva mäel ja juba olen ma nii palju uut lauatamise kohta õppinud, et paha hakkab. Imelik viimast korda mäel olles mäletan, et olin küllalt sitt aga praegu on pilt hoopis teine. Muidugi on mu füüsiline olukord ka hoopis parem.

Mõned pildid!!

 The only way to ride!!


Cheers!